Verev lemmmalts

Vereva lemmmaltsa (Impatiens glandulifera) ohjamiskava kohaselt on tegu kõrgekasvulise üheaastase rohttaimega, mille juured on lühikesed, pindmised ja haprad. Eestis on tegemist invasiivse võõrtaimeliigiga. Taime varred on harunenud, suured õied moodustavad kobarataolisi õisikuid ning kroonlehtede värvus varieerub valgest kuni roosade-lillade toonideni. Taime varred murduvad kergesti ja võivad sobivale niiskele pinnasele sattudes uuesti juurduda.

Kasvukohad paiknevad suuremas enamuses aladel, kus taimkate on mingil põhjusel häiritud ning tekkinud on vaba mullapinda. Lemmmaltsale sobivad mitmesugused hõreda rohustuga metsakooslused ning eriti raiesmikud. Soodsad tingimused levimiseks on ka majandamata niisked lammi- ja soostunud niidud, kus rohukamar on mätastumise ja liigniiskuse tõttu katkendlik.

Vereva lemmmaltsa levik Eestis. Allikas: Eesti Loodus 3/2019, lk 59.

Verev lemmmalts õitseb Eesti oludes alates juunist kuni öökülmadeni. Ühe aasta jooksul on võimalik mitme põlvkonna õitsemine. Seemned hakkavad valmima kohe pärast viljastamist, kuid küpseks saavad siiski alates juulist-augustist. Taimel moodustuvad paiskviljana talitlevad kuprad, mis lõhenevad puudutamisel või iseeneslikult plaksuga ja seemned paiskuvad neist välja. Seemned võivad lennata taimest 3–5 (7) m kaugusele. Erinevate andmete põhjal on üks taim võimeline tootma ligikaudu kuni 2500–4000 seemet ning ühel ruutmeetril kasvavate taimede seemnete arv võib küündida 32 000-ni.

Kiire leviku ja kõrge kasvu tõttu on tegemist siinset looduslikku tasakaalu ohustava invasiivse liigiga, mille sissetoomine ja levitamine on keelatud. Vaatamata sellele on verev lemmmalts Eestis kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult järjest laialdasemalt levinud, mistõttu on botaanikud liigi võimalikule ohtlikkusele viimasel kümnendil korduvalt tähelepanu juhtinud.

Talgutöö ja talgukalender

Vereval lemmmaltsal on väga lühikene juur, mistõttu taim eemaldub pinnasest kergel tõmbamisel. Niisiis ongi talgute raames verevat lemmmaltsa kõige lihtsam tõrjuda väljakitkumise teel. Kuna aga taim viljub suve jooksul mitu korda, siis on ka tõrjetalguid tarvis läbi viia vähemalt kaks korda suve jooksul. Töö on kerge ja konti ei murra. Küll aga võib kohata niinimetatud "nukitsamehe-efekti", s.t. et puhastad mingi ala võõrtaimedest ära, pöörad korra selja ja kohe märkad üha uusi ja uusi taimi. Seetõttu tasub iga ala mitu korda läbi käia, sest ainult nii saab olla kindel, et kõik taimed said eemaldatud. Eriti keeruline on märgata lemmmaltsa-titasid ehk alles äsja tärganud noori taimi. Boonuseks on selle töö juures, et erinevalt enamikest ELFi talgutest saab tõrjetalgutel töötada vaikuses ja rahus, sest pole segavat mootorsaagide ja võsalõikurite müra. Tõelised zen-talgud suvises metsatukas!

Senine kasu

Kolm aastat järjest on ELF Karulas talguliste abiga puhastanud Vilimikuoja ja Ähijärve kaldaid. Talgujuhid, näiteks Kadri Aller, kes on mitmel korral sealsamas gruppe juhtinud, on täheldanud, et taimede arv on igal aastal väiksem ning talgutöö saab üha rutemini valmis. Niisiis on lootust, et veel mõne aasta seal tööd jätkates suudame vereva lemmmaltsa tollest piirkonnast täielikult välja tõrjuda.

Tööplats Vilimikuoja ja Ähijärve kallastel, kus ELF on verevat lemmmaltsa tõrjunud 2018. aasta suvest alates. 

Galerii