Kõre ehk juttselg-kärnkonn

Kõre (Epidalea calamita; varemalt Bufo calamita), Euroopa endeemne ning üks väiksemaid kärnkonnaliike, on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse. Kõrele sobilikud elupaigad on avatud maastikud, näiteks luitealad, liivikud ning madalmurused ranna- ja looniidud. Sobimatud on kõrge taimestikuga, roostunud ja võsastunud alad ning metsamaastikud. Varemalt arvukast Lääne-Eesti rannikualade ja saarte ning Põhja-Eesti liiviku- ja luitealade liigist on elupaikude kadumise tõttu järgi jäänud vaid 15 isoleeritud asurkonda Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Säilinud asurkondadest enamik paikneb liivakarjäärides sealsete avatud maastike tõttu. Loe lähemalt Riinu Rannapi artiklist ning kuula kõre laulu siit.

2018. aasta juulikuus Kumari talgutel kohatud kõre. Foto: Merja Roostalu.

Talgutöö ja talgukalender

Kõretalgutel niidetakse rannaniidult võsatrimmerite ja/või vikatitega roogu, riisutakse loorehadega kokku ning sobivate ilmatingimuste korral ka põletatakse. Mõningatel kõretalgutel võetakse maha ka (peen)võsa kõretiikide ümbrusest ja kaevatakse, süvendatakse või puhastatakse kõretiiki.

Aastate vältel on peamisteks ELFi kõretalgute tööpaikadeks välja kujunenud Manilaid, Kumari laid, Saastna rannaniit, Vatla karjäär ja Harilaiu poolsaar Saaremaal.

2012. aastal oli ELFi talgute teema-aastaks kõre ning korraldati kõreretki.








Näited seni toimunud talgutest:
2019
20.-22. septembril Saastnas.
6.-8. septembril Vatlas.
30. augustist 1. septembrini Manilaiul.
20.-23. augustil Harilaiul.
3.-7. augustil Kumari laiul.
29. juulist 1. augustini Manilaiul.
2018
28.-30. septembril Alus.
4. augustil Võidukülas.
31. juulist 3. augustini Harilaiul.
27.-30. juulil Manilaiul.
21.-25. juulil Kumari laiul.
29. juunist 4. juulini Vatlas.
8.-10. juunil Võidukülas.
6.-8. aprillil Manilaiul.
2017
22.-24. septembril Saastnas.
9.-12. augustil Alus.
7.-10. augustil Manilaiul.
29. juulist 2. augustini Kumari laiul.
24.-27. juulil Harilaiul.
17.-20. juulil Harilaiul.
24.-26. märtsil Manilaiul.
2016
4.-7. augustil Harilaiul.
25.-29. juulil Kumari laiul.
18.-21. juulil Manilaiul.
15.-20. juulil Matsalus.
2015
18.-20. septembril Saastnas.
13.-16. augustil Harilaiul.
30. juulist 2. augustini Manilaiul.
25.-29. juulil Kumari laiul.
27.-29. märtsil Manilaiul.
2014
28.-31. juulil Kumari laiul.
24.-27. juulil Harilaiul. 
11.-13. juulil Manilaiul.
30. maist 1. juunini Harilaiul.
2013
6.-8. septembril Manilaiul.
17.-21. augustil Kumari laiul.
1.-4. augustil Harilaiul.

2012
14.-16. septembril Matsalus (Teorehe).
7.-9. septembril Vatlas.
6.-10. augustil Kumari laiul.
2.-5. augustil Harilaiul.
15.-17. juulil Saastnas.

2011
9.-11. septembril Manilaiul.
14.-18. augustil Kumari laiul.
2.-5. augustil Luitemaal.
19.-22. juulil Luitemaal.

Lisaks käis juulikuus Manilaiul talguregatt.
2010
8.-12. augustil Kumari laiul.
6.-8. augustil Luitemaal.
2009
18.-20. septembril Manilaiul.
6.-10. augustil Kumari laiul.
6.-9. juulil Mudastes (Hiiumaal).

2008
12.-14. septembril Manilaiul.
22.-24. augustil Luitemaal.
10.-14. augustil Kumari laiul.

Varasemate aastate talgud ei ole kodulehel nähtavad.

Näide 2018. aasta kevadel Manilaiul taastatud alast: suurus 1 hektar (kliki suurendamiseks).

Senine kasu

Uue milleeniumi alguseks oli suurem osa Eesti teadaolevatest kõreasurkondadest hävinenud: 20. sajandi viimastel kümnenditel (1980-2000) vähenes nende arv 77%. Niisiis oli liigi arvukuse suurendamiseks ning veel eksisteerivate elupaikade ja asurkondade säilitamiseks tarvis kiiresti rakendada kaitsemeetmeid. Eestimaa Looduse Fond pole sugugi ainus organisatsioon Eestis, kes on aidanud kõre elupaikade hooldamiseks talgulaagreid korraldada. Teemaga on aastate vältel tegelenud ka näiteks Pärandkoosluste Kaitse Ühing ehk PKÜ. Juttselg-kärnkonnade ehk kõrede paljundamise ja loodusesse taasasustamisega tegeletakse ohustatud liikide taastamis- ja rehabilitasioonikeskuses Penijõel.

Kumari laiul on kõre heaks talgutööd tehtud 1994. aastast alates. Sealne asurkond jõudis väljasuremisele lähedale 1997. aastal, kuid tänu järjepidevatele talgulaagritele suudeti asurkond 2003. aastaks stabiliseerida ning arvukus oli tõusmas. Kahjuks paisati arvukus taas madalseisu laiule sattunud kährikkoerte tõttu. 2015. aastast alates on hakatud taas Kumarile kõresid taasasustama, kuna sealsed elupaigad on tänu järjepidevatele talgutele heas seisundis.

Saastnasse  hakati kõresid taasasustama aastal 2000 ning esimesi häälitsevaid isasloomi kuuldi 2003. aastal. Järgneval neljal aastal sealsed kõred ka sigisid, kuid paljunemine lakkas tõenäoliselt veekogude madala kvaliteedi tõttu. Üksikuid isasloomi on küll siiski ka hiljem häälitsemas kuuldud.

Harilaiu poolsaare liivikutele ja luitealadele istutati Nõukogude Liidu perioodil männikultuur, mis muutis elupaiga kõredele sobimatuks. Kuigi nüüdseks on Harilaiul talgute väliselt taastatud mitukümmend hektarit luitealasid, vajab ala siiski järjepidevat hooldust ja karjatamist. Avatud alade taastamise tulemusel toimus 2015. aastal Harilaiul kõrede sigimine kahes veekogus. Talgute käigus on tegeletud sigimiseks sobiliku veekogu puhastamisega pilliroost.

Manilaiu kõred asustavad rannaniidualasid, kuid sealse asurkonna seisund ei ole paranenud. Põhjuseks on peamiselt ebapiisav majandamine ehk madal karjatamiskoormus ja majandatud alade väiksus. Tihtipeale ei ole elupaigad terviklikud (näiteks rannaniidu märjemad osad jäävad karjatamisest välja) või pole ühenduskoridori talvitusaladega. Talgulaagrite käigus toimuv pilliroo niitmine on karjatamise kõrval abistavaks teguriks elupaikade hooldamisel ja laiendamisel.

Kõre asurkondade seisundist ja kaitsetegevustest loe lähemalt Riinu Rannapi (Tartu Ülikool, MTÜ Põhjakonn) ja Ilona Lepiku (Keskkonnaamet) koostatud
tegevuskavast kõre kaitseks Eestis aastatel 2017-2021, kust pärinevad ka ülaltoodud andmed.

Galerii

Videod

Eesti Energia töötajad Vatla karjääris 2014. aastal.

DELFI TV: Kõrekasvatuskeskus Penijõel.