2019. aasta talgud

Must-toonekure talgud Järvakandis

Must-toonekure talgud Järvakandis 22.-24. november 2019

Must-toonekurg on üks müstilise välimusega lind: tume sulerüü ning punased pikad koivad annavad talle tõelise Toonela elaniku ilme. Kahjuks ei käi tema tiib siinmail sugugi hästi, sest üha vähemaks jääb talle elupaigaks sobilikke vanu loodusmetsi. Inimpelgliku ja kartliku linnuna ta asulate ligidusse elama ei kipu. Lisaks on halvenenud mustakure toitumisvõimalused, sest söögilauaks sobilikud väikesed ojad kasvavad võssa. Niisiis jääb niigi madala arvukusega liigi isendeid üha vähemaks.
Vaata lähemalt

Lamminiidu talgud Süvahavva külas

Lamminiidu talgud Süvahavva külas 1.-3. november 2019

Eesti pikim jõgi, 162-kilomeetrine Võhandu, on keskmisele eestlasele tuttav peamiselt tänu Võhandu maratonile, mis on toimunud juba neliteist korda ja kus on osalenud üle kuue tuhande vapra mehe ja naise. Paadimatkajale pakub elamusi võrratu Võhandu ürgorg arvukate kärestike ja oivaliste liivakaljudega. Loodussõpru rõõmustab kahtlemata ka teadmine, et jõgi on koduks mitmele kaitsealusele liigile, sealhulgas paksukojalisele jõekarbile ning põnevatele kaladele: hingile, võldasele ja vingerjale.
Vaata lähemalt

Prügikoristustalgud nahkhiirte talvituspaigas Vääna-Postil III

Ööloomade aasta

Prügikoristustalgud nahkhiirte talvituspaigas Vääna-Postil III 19. oktoober 2019

Sooviksid abiks olla looduse ja ohustatud liikide kaitsel, kuid ajapuuduse tõttu ei õnnestu ELFi talgutele tulla? Siin on Sulle sobiv lahendus: kõigest ühe päeva kestev ja nädalavahetusel toimuv talgu, mis pealegi toimub Tallinna vahetuses läheduses. Vääna-Postil on Sul võimalik oma abikäsi ulatada vahvate tiivuliste imetajate, nimelt nahkhiirte kaitseks.
Vaata lähemalt

Allikasoo talgud Jõgevamaal Mustallikal

Ööloomade aasta

Allikasoo talgud Jõgevamaal Mustallikal 4.-6. oktoober 2019

Jõgevamaal asub Mustallika looduskaitseala, mis on moodustatud liigirikka allikalise madalsoo kaitseks. Suvel pakuvad siin silmailu mitmed võrratud käpalised, sealhulgas harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp ja kuradi sõrmkäpp. Ala sobib väga hästi ka kaitsealuse taime eesti soojumika jaoks, mis eelistabki kasvualadena allikasoid, madalsoid ja soostuvaid niite. Seda taime on vähesel määral leitud ka Lätist, kuid Eesti on liigi peamine levikupiirkond.
Vaata lähemalt

Neeruti mudakonna talgud

Neeruti mudakonna talgud 27.-29. september

Pandivere kõrgustiku põhjaosas asuv Neeruti on eelkõige tuntud kui Eesti esinduslikem oosistik, mille kujunemisel, võta sa kinni, oli kandvam roll kas ca 12 500 aastat tagasi taandunud mandrijääl või hoopis siinkandis kõvasti rahmeldanud Kalevipoja adrahõlmadel? Igatahes on siinsed mägised maastikud koos järvesilmadega paelunud puhkajaid juba noist kaugetest aegadest, mil väljasõidud rohelisse alles said argielu osaks.

Vaata lähemalt

Kõretalgud Saastna rannaniidul MAFFi ajal

Kõretalgud Saastna rannaniidul MAFFi ajal 20.-22. september 2019

Saastna talgud on suurepärane võimalus nautida kirjut sügist meeleolukas ja toredas seltskonnas kasulikku tööd tehes. Viimastel aastatel on siin kanda kinnitanud ka uustulnuk šaakal, kelle hilisõhtune ja võõrapärane ulg võib nii mõnelgi kananaha ihule tuua. Talgulisi kutsume aga Saastnasse sugugi mitte šaakalite pärast, vaid hoopis kõrele appi.
Vaata lähemalt

ELFi X moositalgud Palupõhjas

ELFi X moositalgud Palupõhjas 13.-15. september 2019

Õunapuud on mahlakatest õuntes lookas, pihlapuud punetavad mõrkjatest marjadest ning metsa all säravad sügavpunased pohlad. Kätte on jõudnud sügisene saagikoristuse aeg ning võimalus loodusandidest midagi põnevat kokku keeta. Seetõttu kutsume taas huvilisi osa võtma ELFi moositalgutest, mis toimuvad tänavu juba kümnendat aastat järjest.
Vaata lähemalt

Vatla kõretalgud

Ööloomade aasta

Vatla kõretalgud 6.-8. september 2019

Saja aasta taguse ajaga võrreldes on Eesti maastikupilt paljuski muutunud. Kunagiseid avaraid rannaniite on varasemaga võrreldes kordades vähem ning säärane elupaikade kadu on kehvasti mõjunud nii mõnelegi liigile. Kõre ehk juttselg-kärnkonn on üks selliseid liike, kelle arvukuse vähenemine on otseses sõltuvuses rannaniitude kinnikasvamisega.
Vaata lähemalt

Manilaiu kõretalgud II

Manilaiu kõretalgud II 30. august - 1. september 2019

Piklik ja kitsuke Manija ehk Manilaid oli varemalt tõeline kõrede paradiis, kus valjud konnakontserdid olevat lausa magamist seganud. Tänaseks on laiu kõreasurkond suuresti kahanenud, kuid häving ei ole veel pöördumatu. Vahepealsetel aastatel paiguti unarusse jäetud rannaniite ja karjamaid hooldades on võimalik taastada siinsel maastikukaitsealal kõrele meelepäraseid elupaiku.
Vaata lähemalt

Osmussaare talgud III

Osmussaare talgud III 29. august - 1. september 2019

Osmussaarel on meie tublid talgulised käinud juba hulk aastaid ja saarega sinasõbraks saanud. Hea sõber, kui Sa pole veel sellele väikesele maagilisele saarele jõudnud, on nüüd just õige aeg. Võta kaaslane seltsiks ja tule!

Vaata lähemalt

Osmussaare talgud II

Osmussaare talgud II 22.-25. august 2019

Soome lahe väravat valvav Osmussaar on paljude jaoks tundmatu maa, seega salapära ja müstikat jagub siin küllaga. Viikingiaegset legendi skandinaavlaste peajumala Odini matmisest saarele märgib saare rootsikeelne nimetus Odensholm ja Odini haua leidmise kihk võiks vallata igaüht, kes oma kanna sellel paeklibusel maalapil maha toetab.

Vaata lähemalt

Kõretalgud Harilaiu poolsaarel

Kõretalgud Harilaiu poolsaarel 20.-23. august 2019

Saaremaa äärmises loodetipus asub saare omapärasemaid, "noori" poolsaari – Harilaid. Peamiselt liivast ja klibust koosnev maalapp on liigirikas kaitsealuste taimede poolest ja on soodus peatuspaik merelindudele. Eeskätt ootab aga pikisilmi ELFi talgulisi Harilaiule meie rannikualade tähelepanuväärsemaid ja järjest harvemini kohatavaid kahepaikseid – juttselg-kärnkonn ehk kõre.

Vaata lähemalt

Osmussaare talgud

Osmussaare talgud 16.-19. august 2019

Suvelõpp on käes ja enne sügistorme on paslik kopsud taas Osmussaare karget tuult täis tõmmata, et kontorirutiin kergem taluda oleks. Jätkuvalt mere kujundada olev klibuste randadega Osmussaar asub Eesti looderannikul. Ta on parajalt väike saarele paari tunniga ringi peale tegemiseks ja parajalt suur meeltele ikka millegi uue avastamiseks. Siit leiab huvitavat nii taime- kui kivimisõber, ajaloo- kui linnuhuviline. Ja mis võiks olla parem viis aktiivseks puhkuseks kui üks väike talgureis saarele mere süles, eemal argisekeldustest?

Vaata lähemalt

Saarnaki orhideetalgud

Saarnaki orhideetalgud 7.-11. august 2019

Hiiumaa kagunurga arhipelaag on tõeline pärl saaregurmaanidele: siinsetest arvukatest ja eriilmelistest laidudest on suurim Saarnaki – mitmekesise looduse ja pika asustuslooga maakild, kus madalamurused rannaniidud vahelduvad kadakaste loopealsete ja tihedate metsatukkadega. Väikesaarele omaselt leidub siin rikkalikult käpalisi ehk orhideesid. Arvukatest ja kauniõielistest õitsejatest, kes on ennast ehtinud peamiselt lilla, roosa ja valge värvitooniga, võib välja tuua näiteks hariliku käoraamatu, roheka käokeele, hariliku muguljuure ja soo-neiuvaiba.
Vaata lähemalt

Tahu rüditalgud

Ööloomade aasta

Tahu rüditalgud 7.-10. august 2019

Mis teeb eriliseks Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi rannikulõugaste südames asuva Silma looduskaitseala? Lisaks sellele, et madalmereline piirkond on üks tähtsamaid mageveekalade kudemispaiku Väinamere piirkonnas ja laiduderikas Haapsalu laht on oluline pesitsuspaik tuhandetele vee- ja rannikulindudele. Lisaks sellele, et ala muudab ainulaadseks siinsete maastike ja eluslooduse mitmekesisus ning jätkuv maakerge?

Vaata lähemalt

Kumari talgud

Kumari talgud 3.-7. august 2019

Kumari on üks maagiline paik maailma äärel, kus aeg kulgeb omasoodu ja argielu mured jäävad sama kaugeks kui saare öötaevas rippuv kuldkollane Kuu maapinnal imetlevast vaatlejast. Tõelise Robinsoni-saarena saavad talgulised siin kogeda askeetliku looduses viibimise parimaid tahke: ärgata hommikul telgis värskest õhust virgena, keeta lõkkel podisevas pajas maitsvaid sööke ning karastada ihu karges merevees. Ja seda kõike selleks, et muuta ühe tillukese saareelaniku – kõre – elu siin laiul tõeliseks paradiisiks.
Vaata lähemalt

Kesselaiu talgud

Kesselaiu talgud 2.-5. august 2019

Kesselaid on Eesti vanim ja kõrgeim laid, mida Saaremaa praamil pilku põhja poole hoides on keeruline mitte märgata. Kohati kuni 15 meetrit üle merepinna kõrguvat kollakashalli pankrannikut krooniv kuusemets kujundab Suures väinas seilaja jaoks pigem Skandinaaviale kui Eestile omase maastikupildi. Talgulistele palju tuttavamad on aga pea poolt saare ca 2 ruutkilomeetrisest pindalast katvad kadastikud, mis aastakümnete jooksul loopealsetel võimust on võtnud. Nii, et teistel elusolenditel kipub ruumi aasta-aastalt üha vähemaks jääma.

Vaata lähemalt

Vereva lemmaltsa tõrje Karulas II

Vereva lemmaltsa tõrje Karulas II 2.-4. august 2019

Algselt küll Himaalaja elanik, on verev lemmalts nüüdseks muutunud osaks Euroopa loodusest. Nimetatud liiki hakati õhtumaadesse tooma juba 19. sajandil, mil lemmalts erksavärviliste õite tõttu ilutaimena populaarsust kogus. Kiire kasvu ja äkilise leviku tõttu  – see roosilehti meenutavate lehtedega taim võib seemneid katapulteerida lausa 7 meetri (!) kaugusele – on verevast lemmaltsast saanud oht meie kohalikele taimekooslustele. Selle liigi tõrje on suuresti käsitöö, mistõttu on talgulistel tema leviku piiramisel võimalik oluline panus anda.
Vaata lähemalt

Rahvusvaheline soode taastamise talgutriatlon: Feodori-Tudu-Sirtsi 

Rahvusvaheline soode taastamise talgutriatlon: Feodori-Tudu-Sirtsi  31. juuli - 9. august 2019

Sood on ürgsest ajast eestlase kodukandi ja maailmapildi juurde kuulunud. Soo pakkus pelgupaika vaenlase vägivalla eest, aga ka maitsvaid marju toidulaua mitmekesistamiseks ning sammalt talutare soojustamiseks. II Maailmasõjale järgnenud võõrvõimu ajastu tõi kaasa ümberkorraldused maakasutuses ning ulatuslikud sookuivendamised. Seeläbi tehti aga karuteene loodusele, sest soo ei ole lihtsalt märg ja tüma maa, vaid vajalik ökosüsteem paljudele liikidele, sealhulgas inimesele.
Vaata lähemalt

Talgud Dzukija rahvuspargis (Leedu)

Talgud Dzukija rahvuspargis (Leedu) 1.-5. august 2019

Eestimaa Looduse Fond ei korralda talguid mitte üksnes kohaliku elurikkuse hüvanguks, vaid aitab loodusväärtuste säilimisele kaasa laiemalt. Koostöös Leedu Looduse Fondiga pakume ainulaadset võimalust hooldada sookilpkonna ja silenastiku elupaiku Leedu lõunapiiril asuvas  Dzūkija rahvuspargis. Euroopas üliharuldaste liikide säilimist aitame tagada koos võõrustajatega, saades niimoodi osa meile küll lähedase, kuid ajaloolt ja kultuurilt siiski eriomase balti naabri hingelaadist. Lisaks kuulub talgupaketti tutvumine Leedu ürgseima ja metsarikkaima, hiiglaslike düünide ja maaliliste jõekestega pikitud piirkonnaga.

Vaata lähemalt

Käina rüditalgud

Ööloomade aasta

Käina rüditalgud 29. juuli - 1. august 2019

Olid ajad, mil niidurüdi jaoks sobivaid elupaiku kujundasid ürghobused ja metsikud sõralised. Tänapäeval on niidurüdi meeliselupaikadeks märjad rannaniidud, mille avatuna hoidmiseks tuleb järjepidevalt karjatada loomi ning hoida ära võsa ja pilliroo pealetung. Nagu mitmel varasemal aastal, pakime seljakotid ja seilame vaprate kaastalgulistega Käina lahe äärsetele Kassari rannaniitudele. Siinsel Hiiumaal niidurüdide võtmealal on tubli talupere oma valduseid lindude ja muu elustiku jaoks hooldanud aastaid, kuid kohapealsele kadakavõsale uue ja vana näitamiseks on teretulnud iga talgulik kätepaar!

Vaata lähemalt

Rahvusvahelised kõretalgud Manilaiul

ELFi talgute kõre aasta

Rahvusvahelised kõretalgud Manilaiul 29. juuli - 1. august 2019

Piklik ja kitsuke Manija ehk Manilaid oli varemalt tõeline kõrede paradiis, kus valjud konnakontserdid olevat lausa magamist seganud. Tänaseks on laiu kõreasurkond suuresti kahanenud, kuid häving ei ole veel pöördumatu. Vahepealsetel aastatel paiguti unarusse jäetud rannaniite ja karjamaid hooldades on võimalik taastada siinsel maastikukaitsealal kõrele meelepäraseid elupaiku.
Vaata lähemalt

Võilaiu rüditalgud

Võilaiu rüditalgud 25.-28. juuli 2019

Kui sulle meeldivad linnud, saared, hobused ja traktorid, sisukas töö ja vahva seltskond, siis meeldib sulle ka Võilaiu talgu, mis ühendab endas kõik eelmainitud elemendid. Võilaiu talgul taastatakse rannaniitu, mis on tähtis elupaik paljudele linnuliikidele, sealhulgas niidurüdile. Kuna meri on Võilaiu ja Muhumaa vahel madal, saadakse talgupaika traktorisõiduga. Võilaiu maastikke hooldab vabalt ringi liikuv uudishimulik hobusekari, kes on varmalt valmis talgulistega tutvust sobitama.
Vaata lähemalt

Abruka rüditalgud

Abruka rüditalgud 25.-28. juuli 2019

On kusagil lainete süles
üks kaunis ja haljendav saar.
On sinine taevas ta üle
ja meri on sinine ka.

Niisiis taas Abrukale, talgulisi kahe maa ja kolme mere taha kutsuvale maalapile, mille on kuulsaks kirjutanud vennad Tuulikud ja laulusalmi sisse pannud nende vanem õde Salme.

Vaata lähemalt

Rahvusvahelised harivesiliku talgud Haanjas

Rahvusvahelised harivesiliku talgud Haanjas 23.-28. juuli 2019

Kõige kaunimal südasuvisel ajal kutsume talgulisi nautima värsket õhku, kaunist loodust ja mõnusat talgutööd oivaliste kuplitega pikitud maastikul Haanjas. Maarjamaa kagunurga hunnitult mitmekesine miljöö hõlmab nii põllumaid ja külasid kui ka metsi ja soid. Vaatamisväärsustest on tuntumad Suur Munamägi, Rõuge ürgorg ja järvestik, Kütiorg ning Hinni kanjon. Haanja on aga väärtuslik ka seetõttu, et siin asuvad mitmete kaitsealuste liikide elupaigad. Üks neist liikidest on käesoleva talgu peakangelane harivesilik.
Vaata lähemalt

Rahvusvahelised talgud Matsalus Metsküla rannaniidul

Rahvusvahelised talgud Matsalus Metsküla rannaniidul 19.-23. juuli 2019

Rannaniit on rannikul mere ääres asuv madal rohumaa. Minevikus püsisid rannaniidud tänu karjatamisele avatuna ning olid taimestiku ja loomastiku poolest mitmekesised ja rikkalikud. Rannaniidud olid ja on koduks ka paljudele kaitsealustele liikidele, näiteks juttselg-kärnkonnale ehk kõrele ja niidurüdile. Kuna tänapäevane põllumajandus erineb suuresti endisaegsest talupidamisest, on rannaniidud vähese hoolduse ja pinnases leiduvate väetiste tõttu kinni kasvamas. Sestap on nii mõnegi liigi kodu kadumas ning arvukus Eestis vähenemas.
Vaata lähemalt

Hobulaiu talgud

Ööloomade aasta

Hobulaiu talgud 18.-21. juuli 2019

Quo vadis, Hobulaid? Too pikergune ja kitsas maakild asub mandri ja Vormsi vahel. Kes on kordki elus väljunud Rohuküla sadamast praamiga kas Hiiumaale või Vormsile, on silmapiiril seda saareviirgu kindlasti tähele pannud. Varemalt püsielanikega laid on nüüd pigem suvilaomanike päralt ning maakasutuse muutuse tõttu metsastunud. Ajalooliselt oluliselt lagedamat saart on minevikus kasutatud Haapsalu piiskopilinnuse sälgude suvise peatuspaigana – sellest ka nimi Hobulaid.
Vaata lähemalt

ELFi suvekooli järeltalgud Palupõhjas

ELFi suvekooli järeltalgud Palupõhjas 15.-17. juuli 2019

Vikatite luiskamise kaja Palupõhja ümbruse puisniitudel on vaevalt vaibuda jõudnud, kui juba kutsume tublisid talgulisi taas heinakaarele. Et üks õige heinategu kestab rohkem kui suvekooli niitmispraktikale aega antud, ootab suvesüdames parajalt krõbedaks kuivanud väärt kraam kokku riisumist ja puisniidult ära vedamist. Ikka selleks, et anda äsjapügatud rohukamarale järjekordne impulss pärandmaastikul elurikkuse edendamiseks.

Vaata lähemalt

ELFi talgute suvekool Palupõhjas

ELFi talgute suvekool Palupõhjas 11.-14. juuli 2019

ELFi talgute suvekool kutsub taas kokku loodussõbrad, kes peavad lugu niitmisest ja pärandkultuurist. Uue asjana olgu kohe öeldud, et sel aastal lõpetame suvekooli eriti uhkelt ja peame maha üle-eestilise niitmisvõistluse Eesti Rahva Muuseumi naabruses Raadil.

Vaata lähemalt

Rammu saare talgud II

Rammu saare talgud II 8.-11. juuli 2019

Harilik kukemari on söödavate mustade marjadega taim, mille puhmikuid võib Eestis kohata rabamätastel ja rabastuvates metsades, harvem madal- ja siirdesoodes. Mõningatel Põhja-Eesti saartel, näiteks Aksil ja Koipsil, leidub aga midagi hoopis harukordsemat: kukemarjad kasvavad laiuva sügavrohelise vaibana ja sellist kooslust nimetatakse kukemarjanõmmeks. Kõige esinduslikum nõmm asub Kolga lahes Rammu saarel ja siin kasvab hariliku kukemarjaga läbisegi alamliiki põhja-kukemarja, mis on Eestis haruldane.

Vaata lähemalt

Vereva lemmaltsa tõrje Karulas

Vereva lemmaltsa tõrje Karulas 29. juuni - 2. juuli 2019

Verev lemmalts on erksate õitega taim, mille lehed meenutavad roosilehti. Tegemist on Himaalajast pärit taimega, mida hakati ilutaimena Euroopasse tooma 19. sajandil. Nüüdseks on ta õhtumaades naturaliseerunud ning mitmes paigus suisa invasiivseks muutunud: kiire kasvu ja leviku tõttu tõrjub ta välja kohalikku taimestikku.
Vaata lähemalt

Niitmistreening Tartus

Niitmistreening Tartus 10. juuni 2019

Sel aastal tuleb ELFis üks eriline vikatisuvi, sest lisaks ELFi talgute suvekoolile korraldame suure niitmisvõistluse Eesti Rahva Muuseumi juures. Selleks, et vikatid ikka õigesti teravaks luisatud saaksid ja niitmistehnika hästi käe sisse harjutatud oleks, koguneme 10. juunil ERMi juurde niitmistreeningule.
Vaata lähemalt

Prügikoristustalgud nahkhiirte talvituspaigas Vääna-Postil II

Ööloomade aasta

Prügikoristustalgud nahkhiirte talvituspaigas Vääna-Postil II 2. juuni 2019

Tiivulised imetajad ja Peeter Suure merekindluse käigustik – kaks põnevat asja ühe hoobiga. Kui soovid oma teadmisi täiendada kõige selle osas, mis puudutab nahkhiiri ja ühtlasi näha sajandivanuseid militaarrajatisi, siis on Vääna-Posti talgu Sinu jaoks just õige koht.
Vaata lähemalt

Prügikoristustalgud nahkhiirte talvituspaigas Vääna-Postil

Ööloomade aasta

Prügikoristustalgud nahkhiirte talvituspaigas Vääna-Postil 5. mai 2019

Tiivulised imetajad ja Peeter Suure merekindluse käigustik – kaks põnevat asja ühe hoobiga. Kui soovid oma teadmisi täiendada kõige selle osas, mis puudutab nahkhiiri ja ühtlasi näha sajandivanuseid militaarrajatisi, siis on Vääna-Posti talgu Sinu jaoks just õige koht.
Vaata lähemalt

Prügikoristustalgud nahkhiirte talvituspaigas Ülgasel

Ööloomade aasta

Prügikoristustalgud nahkhiirte talvituspaigas Ülgasel 27. aprill 2019

Väiksed ja karvased, laiade tiibadega, ööpimeduses vilkalt ringi lendavad ning rahvapärimuses kohati pelutava salapäraga ümbritsetud. Kas nahkhiired on hirmsad või hoopistükkis armsad? Tegelikult pole sellel küsimusel üldsegi tähtsust ja eks ilu on ju niikuinii vaataja silmades. Sootuks tähtsam on see, et talvituvate nahkhiirte arv Eestis on vähenemas ning siinjuures võib kahtlustada inimmõju.
Vaata lähemalt

Rammu saare talgud

Rammu saare talgud 12.-14. aprill 2019

Kevad on tulekul ning ELFi talguhooaeg saab alguse. Kutsume huvilisi osa võtma kukemarjanõmme taastamistöödest Rammu saarel, kus võtame maha mände ja põletame oksad lõkkes. Ihuliikmetesse mõnusat soojust toovale talgutööle lisaks jätkub Rammul aega vahvateks avastusteks nii kohalikus looduses kui pärandkultuuri objektidel.
Vaata lähemalt

Teeme Ära stardipakettide pakkimistalgud

Teeme Ära stardipakettide pakkimistalgud 29. märts ja 30. märts 2019

Traditsiooniliselt paneme Teeme Ära talgupäevaks kokku igale talgujuhile mõeldud stardipaketi, mis on motivatsiooniks ja abimeheks talgute korraldamisel. Pakid pannakse kokku koostööpartnerite toel ja vabatahtlike abil talgukorras.
Vaata lähemalt