Raamatukogu töötajad tegid direktorile sünnipäevaks uhke kingituse. 29. veebruar 2016

Veidi enne, kui Eesti riik sai 98, tähistas oma sünnipäeva Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu direktor Asko Tamme. Kolleegid tegid talle sellel puhul annetuskingituse kogudes 102 eurot ja annetades selle ELFi talgute must-toonekure aasta talgute heaks.
Selline annetuskingitus on kindlasti kahekordne kingitus, mis toob rõõmu nii selle saajale, kui ühele erakordsele linnuliigile. Sellel korral oli aga rõõmustajaid rohkem. Raamatukogutöötajate õhinaga liitus ka meie annetuskaardid illustreerinud ja kujundanud Maria Kooskora, kes pani sünnipäevalapsele kingituse kinnituseks kaasa ka ühe must-toonekure kaardi originaaljoonistuse.




Ka ELFis ei rõõmustata üksnes looduses toimuva üle - siin töötavad ikkagi inimesed, mitte oravad, ega konnad.  Tihtilugu on just inimlik heasoovlikus - isetu panustamine talgutel töötades, annetust tehes või muul moel kaasa aidates, põhjus jõuduandvaks meeleliigutuseks.



ELF soovib sünnipäevalapsele tagantjärele palavasti õnne ning loodab, et Tartu linnaraamatukogu kollektiivi hea eeskuju nakatab ka teisi kingiideede otsijaid. 

ELFi must-toonekure aasta ootab aga jätkuvalt tuge ka Hooandjas.




Teematalgud

Värsket

  • Saeminister Vallo PPA aasta vabatahtlikuks 20. november 2019

    Vallo Tõnuvere on vanemkorrakaitseametnik Lõuna prefektuuris - usin töömesilane ja eeskujulik teenistuja. See pole aga sugugi kõik, sest Vallo on ka tubli pereisa ning ühtlasi käib ta koos poja Keiroga tihti ELFi looduskaitsetalgutel. Vallo toimetab ELFis vabatahtliku saeministrina ehk tegutseb talgutel mootorsaagide ja võsalõikuritega. Tänu Vallole ja teistele vabatahtlikele on taastatud rannaniite ja loopealseid, niidurüdi, mudakonna ja muude kaitsealuste liikide elupaiku.

    Loe edasi

  • Kuidas me Leedus Dzukija rahvuspargis talgutel käisime 9. september 2019

    Kõik sai alguse 1. augusti varahommikul, kui talguseltskond sai sõidu alustamiseks kokku Circle K teenindusjaama juures Tartu bussijaama kõrval. Esimeseks peatuskohaks ja ühtlasi lõunasöögi pausiks olid Gauja rahvuspargis ja jõekaldal asuv vägev Sõelapaljand. Sõelapaljandiks kutsutakse Baltimaade suurimat valgest liivakivist paljandit. Oma nime on paljand saanud liivakivis olevate õõnsuste tõttu, mida mesilased kasutavad pesa tegemiseks. Tegime väikese retke mööda lummava vaatega matkarada ja pidasime piknikukohas lõunapausi.

    Loe edasi