Aitamaks kaasa looduskaitseliste väärtustega alade hooldamisele,

loomaks lahendusi nende aladega tutvumiseks ja tõstmaks inimeste teadlikkust looduskaitse eesmärkidest ning vajadustest alustas Eestimaa Looduse Fond (ELF) 1998 a. ühe avalikkusele suunatud projektina loodusreiside organiseerimist, järgnevatel aastatel lisandusid talgureisid ja rattamatkad.

Täpseid arve on talletatud alates 2001. aastast. Arvud kõnelevad, et  kokku on aastatel 2001-2016 ELFi korraldusel toimunud 552 talguüritust, millel on 9423 osalise ühisel jõul tehtud 85316 tundi vabatahtlikku tööd.

Aastast-aastasse on talguvanker veerenud sedasi:


2001. a kaheksal talguüritusel oli osalejaid kokku 250, inimtöötundides tehti tööd ligikaudu 1400 tundi. Hiiu- ja Viljandimaal toimunud rattamatkadel läbiti üle 300 km pikkune teekond, osaleti samuti kahel talguüritusel ja vaadeldi, mis metsas on toimunud ja mida arvavad sellest keskkonnakaitsjad ja metsamajandajad - tähelepanu langes asjaolule, et metsas on ka muid väärtusi puidu kõrval, mille väärtustamine aga metsas toimunu põhjal sageli kinnitust ei leidnud.

2002. a toimus 19 talgureisi 14 sihtkohta. Osalejaid oli kokku 307, inimtöötundides tehti tööd ligikaudu 2200 tundi. Lisaks eestlastele oli osalejaid Saksamaalt, Hollandist, Inglismaalt, Soomest, Rootsist ja Taanist.  Toimus ka esimene talgureis väljapoole Eestit - Koola poolsaarele saamide juurde. Valga- ja Võrumaale viinud rattaretkedele tuli 140 metsaratturit, Maalehe lisalehena anti välja kaks metsateemalist trükist. 2 nädalat viibisid Eestis 9 taanlast, kes viibisid siin Taani organisatsiooni Nepenthes loodusreisil.

2003. a toimus kokku 24 talgureisi, millest võttis osa ühtekokku 756 osalejat 3375 töötunniga. Tekkis meeldiv koostöö Eesti Meestelaulu Seltsiga. Talgulisi käis lisaks Eestile ka Suurbritanniast ja Taanist. Talguid rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2004. a toimus 15 talguüritust. Osalejaid oli kokku 283 ja tööd tehti ligi 2000 tundi. Lisandus uus parterorganisatsioon Saksamaalt, kelle abiga toimus seni pikim - kolmenädalane talgu Võrtsjärve ääres, Emajõe-Suursoos ja Alam-Pedja Looduskaitsealal. Rahalist abi saadi Global Nature Fundilt ja Kumari Reisid OÜlt.

2005. a toimus 28 talguüritust 19-s sihtkohas üle Eesti. Kokku osales 520 inimest 12 riigist, kes tegid 4423 tundi tööd, mille käigus aidati kaasa 37,5 ha Natura 2000 ala taastamisele. Talgute korraldamist toetasid Euroopa Liit (Euroopa Regionaalarengu Fond), Global Nature Fund, British Trust for Conservation Volunteers, keskkonnaministeerium ja Tallinna Linnavalitsus

2006. aastal toimus 14 talguüritust, millel osales 243 inimest, kes panustasid looduskaisesse kokku 2050 töötundi. Talgute korraldamisel olid koostööpartnerid Riiklik Looduskaitsekeskus, Heateo SA, Häädemeeste VV, LKÜ Kotkas, Eesti Meestelaulu Selts, Pime Kana OÜ, WWF Soome, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Southampton University Conservation Volunteers ja Global Nature Fund. Talguid juhtisid Siim Kuresoo, Jüri-Ott Salm, Tarmo Tüür ja Erik Sikk. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2007. aasta oli ELFi talguaastate seas üle keskmise toimekas. Kokku toimus 22 talguüritust 18-s erinevas paigas: Karula RP, Salmi (Matsalu RP), Mohni saar (Lahemaa RP), Kesselaiu MKA, Puhtu-Laelatu LKA, Hiiumaa laidude MKA, Soomaa RP, Laidevahe LKA, Alam-Pedja LKA, Kumari laid (Matsalu RP), Kõrgessaare, Suurrahu (Matsalu RP), Hobulaid, Kihnu, Luitemaa LKA, Nõva MKA, Tartu.
Kokku osales talgutel 295 vabatahtlikku, kes panustasid looduse heaks 4032 tundi tööd. Talgutööks oli enamjaolt puis-, ranna-, luha- ja sooniitude taastamine ning hooldus. Ent ka matkaradade ja puhkerajatiste korrastamine, karjaaia ehitamine, mahalangenud telefoniliinide ja karjaaia okastraadi eemaldamine, turbaraba taastamine ja prügi koristamine.
Talgute läbiviimisel ja kohapealsel korraldamisel lõid kaasa 15 vabatahtlikku talgujuhti. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2008. aastal toimus ühtekokku 28 talguüritust, mille raames 412 vabatahtlikku panustasid looduskaitsesse 4596 tundi tööd. Talgulised aitasid taastada ja hooldada üle 100 hektari pärandkooslusi tehes heina ja lõigates võsa, ehitasid mitu kilomeetrit karjaaedu, hooldasid kaitsealuste liikide elupaiku, aitasid taastada jõe looduslikke tingimusi ning istutasid metsa. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2009. aasta  oli ELFi talgute korraldamisel kümnes järjepidev ja täispikk aasta. Ümmarguse numbriga aasta tõi kaasa 28 talgureisi, millel osales kokku 391 inimest. Kokku panustati looduskaitsesse seeläbi 5065 tundi vabatahtlikku tööd, mis oli senise ELFi talgute ajaloo rekord. Ümberarvutatuna võrdub see ühe inimese kahe ja poole aasta tööga. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2010. aasta oli ELFi talgute rindel tormiline. Kokku toimusid 36 talgud
30-s erinevas paigas: Soomaa RP (2 talgud), Otepää LP, Alam-Pedja (2), Vana-Lahetaguse
(2), Põhja-Liivi sooservad, Palupõhja looduskool (4), Kõrgessaare-Mudaste hoiuala,
Kesselaid, Saarnaki, Laelatu puisniit, Pivarootsi, Vilsandi, Laidevahe LKA, Kumari laid, Vahenurme LKA, Hobulaid, Kavaru rannaniit (Tõstamaa LKA), Karula RP, Haeska, Manilaid, Kihnu hoiuala, Viidumäe LKA, Luitemaa LKA, Kurese, Abruka, Ruhnu, Atla, Mustoja, Teorehe, Laagri nahkhiirte PEP ning Sõmeri. Esimest korda toimus talguregatt.
Kokku osales talgutel 541 vabatahtlikku, kes panustasid looduse heaks 6346 tundi tööd. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2011. aastal toimus ühtekokku 40 talgureisi. 668 vabatahtlikku kaasalööjat andsid oma panuse looduskaitsesse kokku 7817 tunni ulatuses. Taas toimus talguregatt ja oli esimene teema-aasta - teemaks loopealsedPikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2012. aastal peeti maha ühtekokku 59 talgut, millel osales 976 osalejat, kes panustasid loodushoidu tervelt 8963 töötundi (ühe inimese 4,4 aasta töö). Algas tihedam koostöö RMKga, mille raames toimus 10 ühepäevast ja 10 mitmepäevast talgut. Oli ELFi talgute kõre aasta, mis viis 48 huvilist kevadel kõre laulu kuulama ja sadakond just kõre heaks korraldatud talgutele tööd tegema. Käivitus ka La Team programm, mille raames vahetas ELF oma heade Euroopa partneritega 4 noort vabatahtliku neljaks kuuks. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2013. aasta 62 talgul osales kokku 927 vabatahtlikku, kes panustasid looduse heaks 8388 tundi tööd. Talgutööd olid suunatud põhiliselt pärandkoosluste hooldamisele ja taastamisele, märgala taastamisele ning spetsiifiliste liigikaitseliste tööde tegemisele: niitmine, võsavõtmine, karjaaedade ehitus, kuivenduskraavide tammitamine. Hooldati ka kõre ja harivesilike sigitiike, loendati suurimetajaid ja neljadel talgutel tehti mitmeid erinevaid töid Palupõhja looduskooli heaks. Ekstra tähelepanu pälvis teema-aasta peategelane niidurüdi. Pikemat ülevaadet aastast saad lugeda siit.

2014. aastal toimusid kokku 54 talgud, millel osales 832 vabatahtlikku, kes tegid looduse heaks 7469 tundi tööd. Üheskoos tehti heina meie tuntuimatel puisniitudel, taastati loopealseid väikesaartel ja rannikul ning anti muul moel oma panus erinevate kaitsealuste  liikide elupaikade säilimisse. Tavapärasest enam tähelepanu koondati teema-aasta raames meie liblikatele. Mitmed talgud tehti just nende jaoks olulistes elupaikades ning Tallinnas ning Tartus viidi läbi nii päeva- kui ka ööliblikate vaatlusretked.

2015. aastal toimus talguid 55 ning neil osales 889 inimest tehes 7790 tundi tööd. Talgutel taastati pärandkooslusi, peenhäälestati haruldaste liikide elupaiku, ehitati tehismärgala ning parandati veeelupaikade olukorda. Teema-aasta teemaks olid vooluveed ning teema-aasta raames toimusid mitmed retked ja üritused. Teist aastat peeti Nedremal ka talgute suvekooli, mille raames niideti käsitsi heina pea neljal hekteril puisniidul.

2016. aastal osales 61 talgul kokku 1115 osalejat, kes tegid 9375 tundi tööd.

2017. aastal osales 44 talgul kokku 799 osalejat, kes tegid 6451 tundi tööd.